Külmaudukaunitar

Aasta saab täna läbi,
homme algab uus.
Ja ma kõnnin ja kõnnin,
kõnnin edasi külma uttu.

Ei, mind oodata ei ole vaja.
Juba krudinal sammudes tulen.
Veidi ära olen ära kaotanud aja,
räägin kaunitariga juttu.

Ta ei kõnni mu kõrval,
kuid tee läheb irmus juttu.
Jah, külmaudukaunitariga ajan juttu,
ning tõesti, muretseda pole vaja.


Bai Kribu, 31.12.2010, espetsial

Ha.

Rääkisin mammaga...

... tahtsin jutu mõttetuse pärast nii teha:

Superstaari-saade alustab taas. Huvitav, kas seekord tulevad ka tuttavad ja küsivad: "AGA miks SINA sinna superstaari ei lähe?" Isa küsimus meeldis mulle palju rohkem: "EGA SINA sinna superstaari ei lähe?" EI, isa, ei lähe. Ei kavatsegi minna. Midda ma teen seal? 15 minutit kuulsust, SIIT MA EI TULE =D

Vaatasin ühte irmus vaffat filmi. Elo Seliranna film "Kutsar koputab kolm korda". Kosmikute laulja oli Surmakutsar. Peamine põhjus, miks ma üldse filmi vaatasin. Kohe näha, et olen filmikunsti nautleja. Üks päris armas poiss oli filmis veel. Hallide silmadega Markus Robam. Njah.

Scabior on kenam.

Löhkusin ema jahu...puistaja (?) ärra. Kogemata, ausalt.
Leiba tegin ja minu õrnad naiselikud käed (HA) said metallist jagu. Järjekordselt.
Öh, ma ei talu pühi. Ja uusaastat. Absoluutne blokk.



"Miks sa mind ootad?
Mina ei tea...
Olen ma kunagi olnud hea?"
(Filmist "Kutsar koputab kolm korda")

OH YEAH...

Vana Yello laul. Kes ei tea, siis allpool on enda kurssi ajamiseks video. Agga põhjusmötteliselt, tahaks ringi käia, ümiseda laulukest ning lihtsalt lebotada. Ja kohvi juua. Muud ei teekski.

Agga tegelikult löbustan ennast küpsetamisega, koeraga jalutamisega ja kassi kiusamisega. Elu nagu muiste, ainult hundid ei aja metsas taga. Veel.

Et sis lood on nii kaugel...

Ühesõnaga, Orkuti surm ei ole kaugel ja Facebook sucks. Niiet, seadge end valmis: ma hakkan blogima. Päästke meid köiki...