Ei no torre...

Olen tööl. Nagu wöib ka meeleolu järgi eeldada. Kirjutama pani mind täna juba mustmiljondat korda esinew fenomen. Nimelt on inimesed saawutanud uue taseme klienditeenindajate peedistamises. Köige pealt koheldakse klienditeenindajat nagu kõntsa, järgmisel hetkel nurutakse kaubalt hinda alla ja kui wiisakalt hinnaalandusest keelduda, jätkatakse köntsana kohtlemist. No mis?! Ma ei saa anda lambist 26 eurost tagi 15 euroga ärra, kuna klient tahab! Wöi 425 eurost lühtrit 300 eest (nagu mul wägga palju sellest muutuks, kui ta tasub sularahas).

Önneks on erinewas wersioonis köplajate körwal olemas ka inimesi, kes laskuwad minuga sügawatesse aruteludesse wanakraami teemadel, et asjadel on oma lood, jne. Sellised inimesed on tawaliselt teretulnud. Kui nad just ei soowi neid arutelusid arendada hetkel, kui ma ennast teiste klientide wahel pooleks jooksen. Tawaliselt kasutawad seda trikki wanemad prouad, kellel on wist alati suhtlemiswajadus. Pole miskit teha.

Järgmine nädal töotab huwitaw tulla. Pood on wist kinni, kuid lapsele sai pm lubatud trennikülastust. KOLMAPÄEWAL. Sordibus teeb kah pisikese pausi, seab ennast uues proowikas korralikult sisse ning jätkab alles siis proowe. Wöite meie eelnewast uurida: http://www.facebook.com/sordibus

Reedel parandan mõned tehtud wead ja kiutan maale. Täna käin öppimas ja kodus wast koristan/ teen kerged harjutused dieedi körwale. Homme peaks ARKi jöudma ja sis lapse juures käima. Samas on ka wennas neljap külastamas tudengilinna. Oeh.

MUIDEKS, ei saa jätta mainimata - ma olen osaw. Tegin segisti purunenud tihendi asemele uue tihendi. Õhupallist. Wot nii leidlik olengi. Isegi isa kiitis. Muidugi on waja uut tihendit, a selle leidmiseni saab selle improwisatoorse asendustihendiga hakkama. Kui ma saan luku kah korda, olen iseseiswaks eluks walmis.

Paipai
Kribu

DROWNING WHILE ON DRY LAND!

Raadiost just ütles, et meenutame, mis toimus 15 aastat tagasi. AASTAL 1997! Ma tömbasin kohwi kurku. Ma läksin sis kooli. Juudas küll... Kuhu see aeg kaob?

Paipai
Kribu

Pealkiri tekstis

Olin just nädalakese maal. Ülim mönu. Ainult raske füüsiline töö, ei möelnud ei kooli, ei muu peale. Kihutasin muruniidukiga ümber maja, wötsin külalisi wastu, käisin saunas, kiusasin koera ja siga waheldumisi. Nüt Tartus tagasi. Et oleks turwalisem ja ödusam, krabasin hommikul kassi kaasa.

Köige wingem oli fakt, et pm nädala ajaga maal jöudsin ma ainult korraks Leida maja juurde. Maja ümber on heinamaa. Tuleb järgmine kord wötta wikat üle öla ja minna Grim Reaper'it tegema. Niikuinii on hea kohe hein üle aia hobustele wisata. ÖKO. Jees.

Töukasin rahulikult tsiklitramburaid edasi, kooliga peaks järg nädala löpuks köik korda saama, lapsele ütlesin kah, et puhkan weidi. Oleks muidu siin päikesepiste körwale närwiwapustuse kah saanud. Maru äkki hakkas maru palju toimuma.

Körwetasin esimesel päewal muru niites turja ärra. Järgmisel päewal sain oma esimesed parmuhammustused. Päew peale seda söid sääsed mind totaalselt ärra. Mönel naisel oli ju waja olla tubli ja rusikat wastu rinda tagudes öhta kartulipöllale ohakatega kaklema minna. Mul on alati meeletult head mötted tulnud...

Jaanipäewal wist söitma ei jöua: tsikkel wärwimata, akut pole, iste tegemata. Ma lihvisin küljekarbid ärra. Porikat ei andnud isa kätte.

AA, mina olengi jalgsimatkade ema: kohalike jörride töttu oli mul au teha esmasp warahommikul 16 kilomeetrine jalgsitripp. Lihtsalt keelduti naisi koju wiimast. Egas sis naised kah papist polnud - panimegi jalgsi minema. Önneks oli kaaslanna kah seda meelt, et üksköik, mis hinnaga, on oma voodis ikka köige mönusam ärgata.

Mõtlesin enne postituse pealkirja peele. Millegi pärast wiskas ette fraasi 'pinges purre'. Tartusse jöudes läksid köik närviühendused maru terawaks, stress niitis jalust. Purre tuleb minu egoistlikust maailmawaatest: ilma minuta kukub kindlasti mingi osa maailmast kokku.

Agga ühesönaga... Ses suhtes... Olen elus. Ja isegi terwe.

Paipai
Kribu

Animatsioon + Tim Burtoni teosed = Magic.

http://vimeo.com/martinwoutisseth/timburtonafilmography

Paipai
Kribu

'cause We are all Mad here...

1. Tsiklilubade löpp on hirmuäratawalt lähedal. Pinge ajab segaseks.
2. Eksamitel on pm näpud silmas. Üks isikliku idiootsuse wili nöuab weel pingutust, a muidu tundub normis köik olewat. Ptüi-ptüi-ptüi.
3. Isiklik elu - a lonely loner alone. =D. Kuid hoiatati, et kui meite kommuun peaks kolima, wöetakse mind raudpolt kaasa.
4. Maakodus kaswab rohi üle pea. Suwel peaks tegelikult kolima teise kohta, et teha pisikest korrastustööd tulewiku nimel.
5. Läksin segi ja registreerisin igasugu arstide juurde wastuwötte. Psühholoogi poole weel ei ole pöördunud, but I tell ya, it shall happen. Soon.
6. Öpingute körwalt olen weerandkohaga eripedagoog/nõustaja/sotsiaaltöötaja/psühholoog. Not sure if Me Gusta.
7. Pm poolteist nädalat tagasi ärra löödud warbuke ikka walutab. A EMOs öeldi, et pole murdu. Ju sis solwus kehwa kohtlemise pärast.
8. Päewakese pärast läeme Sordibusega esimest korda awalikkuse ette. Kaemi, kuis lätt.
9. Minu kaunitar on weel kergelt anorektilisena garaaži all, kuid tasapisi saab muskleid juurde ja kui ma löpuks sellega asfalti neelama läen, sis hoidke alt.
10. Kui ma ennast peale lubade tegemist esimese 2 kuuga segi ei söida, wöin enesega rahul olla.

Agga muidu läeb hästi, antiigis ja tugiisikuna suudan ennast pm wee peal hoida. Kergelt wäsinud, kuid peale jaani kawatsen wötta aja maha ja lissalt olla. Teha palju füüsilist tööd ja nautida wäsimust. Kaua ma ikka kannatan unehäirete ja migreenihoogude käes?

Paipai
Kribu