Siiiiiinised lepatriinud kohupiiiiiima peal...

Eelnewa postituse walguses wöib öelda, et wahepeal oleks nagu elu mäest üles hakanud liikuma. Asjad on tasapisi laabunud, juurde on tekkinud pisemad mured, kuid suuremad on kadunud. Suuresti. Kuna on tekkinud energiat, sis pole alles jäänud probleemidest meeletut poleemikat.

1. Motiwatsiooni küll meeletut ei ole, kuid kooliga saan hakkama. Tuleb lissalt tampida rusikaga wastu rinda ning teha söbrantsikutega möned rumalused ja kooliga hakkama saamine ei tundugi sama wöimatu kui körgete platwormidega mööda munakiwiteed ukerdamine. 

2. Rumalate kommete mahajätmine läeb waewaliselt, kuid läheb. 

3. Korteris on kass. Stabiilne, mitte nagu Priidik. Pisike 3 kuu wanune preili nimega Luna. Korterikaaslase ja tema kaaslase waimustaw otsus. Memmekas. Saaks ainult süles olla ja/wöi magada. Mängib absoluutselt köigega.

4. Järgmine nädal pikalt maal. Majapidamistööd, lapsehoidmine, jne. W-o ka pisike juuksurikülastus. Hoihoihoi.

Agga jah, köik on kuidagi korras. Eks näha on, kauaks.

(Tahaks ühest kaltsukast ühte seelikut. Nägin seda öösel unes kah jubba... Douh)

Paipai

Kribu