Kuidas ma küll ilma selle infota elada suutsin?

Paipai
Kribu

Kass, rsk.

Kui klient poest lahkub, on 2 wöimalust: kas kostub heledahäälne ja reibas (st üldse mitte minulik) 'Ilusat päewa!' wöi kostub kähedahäälne ja weidi unine 'Kena päewa.'. Maitea, miks nii on ja miks ma praegu sellest kirjutan. Ju sis oli waja. 

Kuukene tagasi olid mul unehäired, kuna mu närvid olid pingul nagu pillikeeled. Praegu on mu magamatuse põhjus korteris elutsew must kiisupreili, kes oma perenaist öösiti kutsub. Umbes kell 2-3 tuleb esimene 'nutt', mille peale ma üles ärkan, awan oma toa ukse (ehk on waja lihtsalt inimlikku lähedust). Kell 5-6 tuleb teine 'nutt', kus ma awastan, et kiska istub korteriukse ees ning halab (ning ei taha üldse minu körwal tudida). Ma sulgen oma toa ukse. Ca 8 paiku tuleb wiimane 'nutt' (praegu tööpäewad, niiehknaa peaks 8 paiku üles töusma). Kui ma sis wantsin kööki oma sidruniwee, öuna ja kohvi järgi, tuleb miisel sabas ja löugab nii, nagu ta üritaks mulle ärra kurta köiki oma muresid. Andke andeks, ma armastan kasse, kuid meie miskat tahaks ikka aeg-ajalt sakutada küll.

Miks ei ole raha mitte kunagi piisawalt? Miks ma pean alati tegema walikuid ning wahel jätmata kuskil käimata/miskit ostmata? Raha küll on, ma üldse ei kurda, kuid 2 asja korraga ei saa. Nt sel kuul jääwad wist saapapoisid ostmata. Niiehknaa pidin oma wanad talvesaapad koju wiima, et isakene (musmops) saaks augukese kinni liimida ning weidi mustrit tallale löikama. Praegu ei julge eriti uljalt ringi tatsata, wöib haledalt uperkuuti lennata. Oma Doctoritega ei saa praegu ringi möllata: teadupärast pole neil ju woodrit ning ma olen liiga laisk, et koguaeg willaste sokkidega mässata. 

Antiigis on järjekordselt külm. Ülla-ülla. Ma lohutan ennast sellega, et peale tööd läheb suuremaks linnas ringi kappamiseks ning hiljem saab korteris ühe mönusa kuuma dušši wötta... Mmmm....

Meesterindel muutusteta.

Paipai

Kribu

2013

Kui ma weel eelmise aastanumbri sees Lõunakeskuses Jöululaadal küünlaid müüsin, juhtus pidewalt midagi. Wahel midagi naljakat, wahel wähem naljakat. Üks juhtum on suisa halenaljakas ning kuna see puudutab just alanud aastat, jagan seda ka oma wäheste lugejatega.

- Tulid 2 keskealist prouat kingimurega. Waatawad erinewaid küünlaid, muudkui waliwad ja waliwad. Meeldiw klienditeenindaja, nagu ma olen, pakkusin ennast soowitama. Üks proua sis seletab, et otsib miniale kinki. Et millist küünalt mina kui minia tahaks oma ämma käest kingiks saada. Mina (kes ma järjekordselt suutsin öelda midagi enne pöhjalikku mötlemist) wastasin ausalt: 'Ma tahaks köigepealt ämma saada...'. Prouad waatawad mulle hämminguga otsa ning sekund hiljem naerawad laginal. Mulle jöudis hetk hiljem kohale, mida ma reaalselt ütlesin ning naeratasin kohmetult. Kui prouad löpuks rahunesid, osteti minu käest praktiliselt poolele suguwösale küünlad ning soowiti, et ma järgmisel aastal endale hea ämma saaksin. Ja ämmapoja. THE END. -

Seega, edastan enda tutwumiskuulutuse: ÜKSIK ROHE-PUNAJUUKS MÖRD OTSIB SÜDAMETUT WÖLURIT.

Samuti jagan teiega oma wiimast saawutust: Sordibuse täiesti nauditaw esinemine motoklubis Wildhogs.
Sordibus tänab köiki kohalolnuid ning loodame, et näeme sel aastal mönel suurüritusel uuesti.

Paipai
Kribu