Kuukene tagasi olid mul unehäired, kuna mu närvid olid pingul nagu pillikeeled. Praegu on mu magamatuse põhjus korteris elutsew must kiisupreili, kes oma perenaist öösiti kutsub. Umbes kell 2-3 tuleb esimene 'nutt', mille peale ma üles ärkan, awan oma toa ukse (ehk on waja lihtsalt inimlikku lähedust). Kell 5-6 tuleb teine 'nutt', kus ma awastan, et kiska istub korteriukse ees ning halab (ning ei taha üldse minu körwal tudida). Ma sulgen oma toa ukse. Ca 8 paiku tuleb wiimane 'nutt' (praegu tööpäewad, niiehknaa peaks 8 paiku üles töusma). Kui ma sis wantsin kööki oma sidruniwee, öuna ja kohvi järgi, tuleb miisel sabas ja löugab nii, nagu ta üritaks mulle ärra kurta köiki oma muresid. Andke andeks, ma armastan kasse, kuid meie miskat tahaks ikka aeg-ajalt sakutada küll.
Miks ei ole raha mitte kunagi piisawalt? Miks ma pean alati tegema walikuid ning wahel jätmata kuskil käimata/miskit ostmata? Raha küll on, ma üldse ei kurda, kuid 2 asja korraga ei saa. Nt sel kuul jääwad wist saapapoisid ostmata. Niiehknaa pidin oma wanad talvesaapad koju wiima, et isakene (musmops) saaks augukese kinni liimida ning weidi mustrit tallale löikama. Praegu ei julge eriti uljalt ringi tatsata, wöib haledalt uperkuuti lennata. Oma Doctoritega ei saa praegu ringi möllata: teadupärast pole neil ju woodrit ning ma olen liiga laisk, et koguaeg willaste sokkidega mässata.
Antiigis on järjekordselt külm. Ülla-ülla. Ma lohutan ennast sellega, et peale tööd läheb suuremaks linnas ringi kappamiseks ning hiljem saab korteris ühe mönusa kuuma dušši wötta... Mmmm....
Meesterindel muutusteta.
Paipai
Kribu
No comments:
Post a Comment