Kuna talw tundub olewat löplikult meitele jöudnud, hakkawad mötted waikselt kewade poole liikuma. Näpukesed hakkawad sügelema ja olen awastanud ennast ema kombel puukoolide ja aiandite lehekülgedel surhwamas (ma leidsin, et surffamas oleks igaw kirjutada =D). Kuna emme on praegu möjuwatel pöhjustel koguaeg Tartus käepärast, olen temaga juba u 5 korda ümber möelnud, mis taimi kus kasutada ja ma kahtlustan, et 5 meetrist hekist ei tule enam midagi wälja =D.
Stiilinäide taimest, mida ma oma hekis enne ettegi ei kujutanud:
 |
| Rosa Glauca |
... et ma ei kujuta ette, mis inimestel wiga on? Lugesin siis eile oma kewadsemestri (ma siiani ei usu päriselt, et see tingel-tangel päriselt otsa saab... wow) ainete tagasiside aruandeid. Walmistasin ennast waimselt ette, juu nou? Loen ja loen, olen just nentinud, et oh, neist aruannetest on kasugi, ja äkki - tuli tahtmine laud ümber lükata. Ühe aine tagasisides seisab sulaselges jobmoonide keeles 'YOLO'. Istun ma sis arwuti ees, käed rüpes, ja olen nördinud. Uukei, ma saan aru, et bussijaamas hängiwad minijobmoonid huilgawad siukseid asju, aga Tartu Ülikooli öppesüsteemis ainekursustele tagasisidet andes wöiks ju ikkagi mingi austus olla... Kui sa ei oska midagi kirjutada wöi ei wiitsi midagi kirjutada, ära kirjuta. Lihtne.
Nüt, kui ma olen suutnud nördimuse kaasüliöpilaste pihta wälja elada, hakkan ma iseendaga lahingut pidama ja löpueksamiks kordama. Wöiwad esineda järgnewad nähtused:
wöi
 |
| 'You can stay, but I'm leaving' |
Paipai
Kribu
No comments:
Post a Comment