Pole mitte midagi meeldiwamat, kui weeta oma päewad katusekambris, kui juba warjus lähenewad temperatuurid kehatemperatuurile. Päikese käes on täiesti wöimatu olla. Iga warjualune on nigu wäike oaas, mis pakub selle leitsaku eest natukenegi kaitset. Ma lihtsalt loodan, et pärast seda köike kannatamist tuleb wähemalt üks korralik Kesk-Euroopa äike. Üleeile tuli iwake wihma ja müristas, eile öösel sähwisid wälgud, aga mürinat ei kuulnud ja wihma asemel walitses lämmataw öhupuudus.
Eilse öhtupooliku weetsime Tondi töökaaslase perekonna supelmajakese ees Starnberg'i järwes sulistades. See on siuke u Wörtsjärwe suurune järw, mille peal kohalikud rikkurid purjetawad ja firmad oma pidusid peawad (selleks renditakse möni kohalik parwlaew, millega siis järwel öhtu otsa tiirutatakse). Ja noh, supelmajaga kaasneb erarand, mis on praeguse 'appi,masulankoheärra'lainega wägagi wajalik - kohalik supelrand (mis oli u sama suur, kui 2x erarand) oli paksult rahwast täis. Purjus sakslased olid igal pool. Waatasime neid ja mötlesime köikidele nendele 'kui jood, ära uju' kampaaniatele, mida Eestis iga suwi tehakse...
Oeh, üritasin kohalikus pangas endale kontot teha (et saada oma kohalikku könekaarti tööle), aga üks pank saatis mu ukselt tagasi - nemad tahawad mulle hakata kirju saatma, aga kui ma nendest aru ei saa, siis ei lähe kohe mitte. Ma küll üritasin selgitada, et Google Translate on olemas, aga ei. Trampisin sis üle tee teise panka (ise samal ajal kurja näoga rusikatega wehkides) ja seal nad olid irmus önnelikud, et ma nende juures tahan kontot awada. Tädi, kes minuga asju ajas, kasutas ise minuga asju ajades Google Translate'i niiet wilises. Sain löpuks oma konto. Huh. Sakslased =D.
Üleüleeile istusime aias, waatasime nahkhiiri. Üks üritas küll minuga lähemalt tutwuda ja lendas mulle peaaegu näkku, aga noh - mis seal ikka. Parem nahkhiir näos, kui jaanalind katusel. Wöi midagi =)...
Paipai
Kribu
No comments:
Post a Comment