Kibekiire.

Lapsed, poseerimine, kool, korter. Minu elu hetkel pendeldab täiskiirusel nende vahel. Suutsin oma õnneliku käpakesega walida referaaditeemad ja -kuupäevad järgmiseks nädalaks, reedeks on waja iseseisew töö ärra teha. Täna hoian wiimast päeva Joonast, kuna rohkem ma kooli kõrwalt ei jõua. Poseerimine kestab weel selle aine raames 2 nädalat ning see on suures osas vabadel hetkedel.
Harin hetkel ennast Down'i sündroomi osas ja avastasin, et selle haiguse esmakirjeldaja nimetas Down'i sündroomiga inimesi 'mongoloidseteks idiootideks'. Ma ei kujuta ette, kuidas tänapäeval keegi nii ütleks.
Eile õhtul istusime koos Jane, Kaisa ja Joeliga minu pool. Kui löpuks magama sain, olin päris wäsinud ja täna kah Joonas küsib pidevalt, et kas ma tahan magama minna (haigutan pm iga 5 minuti järel, kuid mul tuleb veel Kuperjanovi 1 majas loeng, tuleb vist enne Aimelt kohvi lunida).

Kuidagi kahtlaselt kiire on. Busy even.