TERE TARTU! Ehk siis hämaras Annelinna kolgastes jõlkumine. Korteris polnud õhku ja öppimine ei sujunud, käisin jalutamas. Pähh.
Eile vaatasin Ekkega 'The Shutter'it kella poole kolmeni. Sis kerge 'ei,aknatagaeiolekedagijaseeniinaljakasfilm,hahaha' jutuajamine ja kell 3 magama. Kell 5 üles, et jõuda bussi peale, sis tirlimps ümberistumistega Tartusse. Kell 9 läbi läksin magama (no olin rampväsinud) ja kuskil 14 tulin üles =D.
Tegelikult oli see detailne päevakokkuvöte vajalik, et teha selgeks, miks mu pea valutab ja kahtlaselt blond on olla. Olgu, nüt hakkab jubba tasakesi sujuma, kuid suurema osa päevast ma lissalt munelesin maha.
Praegu pean pausi vereringe ja hingamise vahel, et hiljem närida ennast läbbi sisesekretoorsest süsteemist ja patoloogiast. Ma armastan öppimist.
Loodetavasti laseb Kullakallis mul homme Pro pool 'NCIS'i vaadata ja seltskonnas olla, muidu ma läen absoluutselt segi. Pere hellast rüpest otse mürtsti räpasesse Annelinna, üksi korterisse (okei, Kerttu, ole tugev). Agga paras lops on see küll.
Ühesönaga, köik on hästi.
Peace, Kribu.
No comments:
Post a Comment