DUST ... ... storm ...

Paipai
Kribu

I wanted to give you my heart...

... but then decided to eat it.


Meeldivaid pühasid
Kribu

LEIDSIN ENDALE PERFEKTSE JÕULUKINGI!

Kes mulle selle kingib, seda armastan elupäevade lõpuni. MOTT.

Paipai
Kribu

Paipai
Kribu

Vot siuke jöulukink sis.

Minu "laps" kinkis mulle jöuludeks oma käpakestega tehtud kruusi. Wötsin kätte, tegin "AWW!". Hõ.

Paipai
Kribu

Üle pika aja...

... midagi häiriwat, samas nii köitwat. God save old and quite sexy women!

Paipai
Kribu

Et sis jälle ekraanil.

Pilt räägib tuhat söna.

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=122549

"MAISAA JU AUKUDEST LÄBBI SÖITA!"

Paipai
Kribu

AWW AWW AWW

Originaal:

Ja pm sama armas paroodia:

Paipai
Kribu

TÄHTIS TEADE!

Tofu maitseb nagu kustutuskumm. Uskuge mind, ma olen oma elus mõlemad ärra proowinud. Fui.

Paipai
Kribu

Wägga hea, et ma karsklane olen...

... muidu saaks veel mõned sellised hommikud =).

Paipai
Kribu

JOHNNY DEPP ON SIISKI INIMENE.

Te wöite arvata, millist žesti ma nüt peale oma karskluse löppu igal wöimalikul joomisel tegema hakkan.

Paipai
Kribu

FB

So what.

KILD

Millegi pärast me rääkisime nr 1 ja nr 2 suhetest kassikastis.
Ekke röögatab: 'Mis kuradi nr 2? Kohe ilmub sinna 14,5!'
Kribu:

Ekke:

Wööraste Wanemate Mötteteri

*(On my way to my first day of college, my dad hands me an aspirin)
Dad: 'Birth control; just hold between your knees and squeeze'*
Minu kommentaar: Geniaalne. Lissalt geniaalne.

*(Randomly walking into my room.)
Dad: 'Sex is better than belly dancing!'
(Walks away.)*

*Dad: 'You should keep your virginity until you're 25 and sell it for five million dollars. I saw a girl do that on TV.'*

*(After giving me a sling shot)
Dad: 'If you break a window, you run. And for the love of god, don't come back here.'*

*Mother: 'Stop clipping your nails short! How else are they suppose to find your killer's DNA if you are murdered?'*

*Mom: 'Remember this very important thing, when you're high, stop smoking. You won't get higher, you'll just have less weed.'*

*Mom: 'No drugs, no alcohol, no boys, and no throwing wild parties.'
Dad: 'And no kung-fu.'*
Minu kommentaar: 'Y U NO let me do kung-fu???'

*Dad: 'Happy 14th birthday, sweetheart.'
Me: 'Dad, I'm 17.'
Dad: 'No, you are not. I am going to keep putting 14 candles on this cake for as long as you live, so you can never grow up and have sex with boys in cars.'*
Minu kommentaar: Kas sellepärast ei ole minu koogi peal jubba mitu viimast aastat üldse küünlaid?

*Mom: 'What's going to happen when you go to bed with a boy and he sees your socks don't match?'
Dad: 'If they're in bed and he's looking at her sock, she has bigger problems.'*

*Mom: 'Don't eat ice cream, you're sick! Have a beer instead.'*
Minu kommentaar: Pole middagi paremat kui hella emakese kokku segatud kuum mustasõstrasiirup Rigas Balzams'iga...

*Me: 'How am I supposed to pay for college?'
Mom: 'Well you could always strip your way through college.'*

*Mom: 'Drink as much as you want, sugar. Pretty girls do not throw up.'*
Minu kommentaar: 'YOU STUPID WOMAN!'

*Mom: 'Don't be shy,whenever you need a condom, just go and ask your father. He has a lot.'*

*Mom: 'Learn the rules so you can break them properly.'*
Minu kommentaar: Kusagil on keegi ema, kes mõtleb minu vanematega sama moodi.

 Inspiratsioon: http://parenting.failblog.org/


Paipai
Kribu

Hoihoihoi.

Pole kaua aega postitust teinud. Põhjuseks on alanut kool ja elu. Kihutan poseerimiste ja loengute vahel, suutsin ennast nifferdada tugiisikuks ja laupäeviti olen ka antiigipoes. Täna magasin küll veidi valusalt sisse, kuid pole hullu, wötsin 2 eurot wähem palka, wast ei tapeta.
Üritan enda kehaga taas kontakti saada, kihutan vahel tsikliga mööda linna, Motohundi logoga helkurvest seljas ja teen veidraid manöövreid (vabandust!).
Priidik ja õppesöidud on paremad kui psühholoog. Tegelikult ma wörrelda ei suuda, kuna psühholoogid, kellega kontakti wötsin, ei soostunud mulle kohtumist registreerima. Siuke suvi. Inimesel kriis ja abi ka ei saa. Kurat.


Otsisin ka paar kena pilti minust.
In case you want to see.

Paipai
Kribu

Ounou...

Kool hakkas. Aina rohkem wöib mind näha Tartus ja pigem sellisena:

Alates 4. septembrist wöite pildile lisada ühe halli ja triibulise kasslooma. That's life.

Paipai
Kribu

Kiire elu.

Ekstreemmotopäev 3 ilma suuremate vahejuhtumiteta üle elatud. Kes nägid, need nägid; kes ei viitsinud kohale tulla, on ise süüdi. Ümberjutustust ei tee.
Hetkel on kerge downlow, kuna avastasin, et 2 endist klassiõde on abielus, vana tuttav sai isaks ja lapsed, kedda ma enda arust alles kätel hoidsin, jooksevad jubba ringi ja vatravad, niiet wähe pole. Tööl olemine on ju kurikuulus sellise oleku wöimendaja ja nõnda ma siin antiigis istungi. Wend on külas, kuid see wist tudib veel korteris.
Samas, teen tsiklilube ja elu tundub tasapisi paremaks liikuvat. Tuleb veel halbadest harjumustest lahti saada ja ennast kätte wötta, küll sis päike pilwe tagant taaskord paistma hakkab.

Paipai
Kribu

Neiu 'OhNiiTöökas'

Awastasin, et sel suvel olen ma ainult ühe nädala kodus puhanud. Raha on tarwis teenida ja puhkamiseks pole aega jäänud. Kuid siiski, kodus olemine isegi paari päeva kaupa aitab stressiga maadelda ning elu tundub torre olevat. Tahaks weel weidi rumausi teha, kuid paar abilist on jubba kilganud, et küll nad aitawad mind ning kui weidi reklaami teha, on EKSTREEMMOTOPÄEW 3 päris lähedal.

Paipai
Kribu

Kodus, löpuks.

Mõtlesin, et tähistan koju saabumist kerge postitusega loomakarjast, kellest 2/3 mulle ilge tinnaga vastu jooksid.
Hetkel on meie majapidamises köige kauem resideerunud saksa karmikarvaline linnukoer Ruudi.

Palju aastaid hiljem jätsime endale toakassiks pisikese triibulise Priidiku, kellest on kasvanud tubli köuts.

Ning köige hilisem elanik meie peres: sigudik Kusti. Oskab istuda. Sigaduste ekspert.

Hommikul ma teen oma sea ja koeraga valdustele ringi peale. Kass magab toas ja kui siga toas ringi kihutab, sis Priidik tuleb ja patsutab teda tagumikule.
Siuke loomaaed.

Paipai
Kribu

Leidsin koju söites sellise geniaalse asja.

10. päev

Päew algas sellega, et ostsime Liisuga mõlemad 2 eurot makswa tüki After Eight fudge'i. Maitses nagu hambapasta. Nagu tõsiselt. Ja oli roheline. Sel hetkel waldas meid wiha inimeste wastu: kuidas nad tulewad, pm 20 euro eest wärwilist suhkrut kotis ja winguwad meile, et meie mandlid on kallid. '???'
Samas waldas meid meeletu wiimase päewa elewus, mis küll kahjuks waibus, kuna inimesi ei käinud ja otsid ainult need, kes teadsid, midda me müüme. Mõtlesime inimestele rahulikult nähvates, et kui meie oleks kliendid, jääks müüjatest maru halb ilme. Samas, kurat sedda teab, äkki keegi sai aru, et me oleme 10 päewa karjunud sama loosungit, kakelnud inimestega ja wähe maganud.
Postitus tuli lühike, söön kooki ja sis tuttu, kell 3 öösel on äratus, et saaks söita Helsingi poole.
Näeme Eestis!

Paipai
Kribu

9. päev

Ärkasin kell 8, üritasin wöimalikult tasa valmis teha pannkoogitaigna ja asusin siis muusika taustal (Rammstein, Disturbed, NIN, jne) majalistele pannkooke vorpima. Koogid tulid suht räbalad, kuna siin ei ole korralikku pannkoogilabidat. Kui kella 9 paiku esimene majaline ärkas, tuli ta padinaga kööki ja ei uskunud sugugi, et ma wötsingi pannkookide tegemise ette. Neid kiideti taevani ja pm köik söödi maasikamoosiga vihmasel hommikul ärra.
Sellega sis köik ilus löppes. Laadale jöudes awastasime, et meie putkas oldi sees käidud. Seal oli mingi hotdogi paber ja suitsukonid+suitsuhais. Mandleid oli kah kadunud ja üks prožektor oli katki.
Hetk hiljem sain teada, et mul ei ole siiski ikka veel laevapiletit. See ajas mind weel nukramaks, kuna olin just öösel näinud kožmaare sellest, et ma olin ilma piletita sadamas, teised söitsid laevaga ärra (laev oli täis) ja mina pidin passima jääma. Üksi.
Mingil hetkel olin ma nii meeletult nukker. Wäljas sadas wihma, inimesi ei olnud. Käisin poes, ostsin V8 ajakirja (ilusate autudega) ja Marianne jäätise (täitsa hea oli), kuid isegi see ei aitanud ja ma lonkisin tagasi Liisu juurde putkasse ikka nukrana. Kuna rahwast ei liikunud, lugesin raamatut ja ootasin, kuna wihm löppeb.
Sellel ajal suutsin ma wälja mõelda, et palun, kui ma koju tulen, ärge tehke sellest suurt asja (eriline wihje Kikule). Ma tahan lissalt koju saada ja puhata ja mittesuhelda. Kui peate ise 13 tundi päevast suhtlema ja sedda veel wööras keeles, sis läevad ajud pehmeks ja tuju on nullis. So, no fuss, please.
Awastasime Liisuga, et meil on tekkinud wiha inimeste wastu. Küll nad sööwad pool kulpi proovimandleid ärra, küll nad uuriwad 100 korda üle, mis mandlit nad hetkel näriwad, küll nad winguwad, kui meeletult kallis kaup on. Ja sis suhtle nendega wiisakalt, kuigi ise oled rampwäsinud, märgade jalgadega ja jubba 9 päeva sama juttu korranud ja korranud ja korranud...
Samal ajal awastasin, et isegi minu seto juurtega hääl annab alla ja mandlitemüümisest on mandlid paistes. Hääl oli nagu 30 aastat suitsetanud ja joonud meremehel. Karjuda oli walus, kuid kõrwaltelgi kõllid müttasid ikka samas waimus ja inimesed olid ikka lollid ja tahtsid teada, et mitä me tan teemi. Pakkide walmistamisest ja külma weega käte pesemisest on küünenahad jummala katki ja veritsesid mingi hetk. Homme wiimane päew, homme wiimane päew...
Kassa tuli üldjoontes hea, kuid eluisu ei ole eriti ning kurk walutab. Hommikul äratage mind kuuma piima ja meega ja kodus woodis, palun.

Paipai
Kribu

8. päev

Tänane päev algas teadmisega, et köigil peale MINU on tagasisõidupilet jubba olemas. Tallinki kuldkaardiga sai ainult teatud arvu pileteid soodsalt ning teistele sai, ainult mina jäin ilma. Loodetavasti saan ka mina tulla tagasi esmaspäeva hommikul laevaga, mis wäljub Helsingist kell 8.30. U 2 tundi sõitu ja siis veidi Tallinnas, kuid hopefully olen ma ööseks kodus. Turvaliselt.
Päev möödus töökalt, ei jäänud aegagi masenduseks ja niisama istumiseks (kassa oli löpuks päris wöimas). 13 tundi möödus nagu niuhti.
Tähelepanekuid:
- Kirbuturust veel nii palju, et seal oli täpselt selline köögisohva nagu Lindgreni juttudes.
- Kuulus telefonimäng Angry Birds on pärit Porist.
- Prismas müüdava Rainbow kaubamärgi vanilje kohupiimakreem on ülihea. Nagu kohupiimajäätist sööks. Sisaldab ainult kohupiima, rõõskkoort, suhkrut ja vaniliini.
- Kurikuulus Leida on meie putkas tagaaetav (seletuseks: 'Maista mandleitä!' kõlab meie puhul 'Maista mandeleida!')
- Saime endale täna lubada töö kõrvale topsikese veini ja lõunal tähistasime tublit tööd šampuse asemel eesti siidriga.
- Kepiga ringi lonkamisest tekiwad peopessa villid.
- Abieluettepanekud muutuwad aina tihedamaks ja tawalisemaks. Samasugune rutiin nagu töö isegi. Muideks, minu ja Liisu uus nimi on Leida Mande.
- Kui Eestis on tavapäraselt maani täis naised, kes näevadki joodikud wälja,  sis Soomes on maani täis tavaolukorras kenad keskealised naised. Muidu wäljapeetud, kuid täis peaga naiivsed, kerglased ja rõwedad.
Selline siis minu elu siin Poris. Hetkel olen Lehtolas kaunilt kaine, kuna pean öösel wist mingi hetk minema majakaaslasele Porisse järgi. Päris hirmus oli wööra autoga absoluutselt wöörast linnast wöörasse majutuspaika söita. Homme hommikul teen majalistele pannkooke. St ärkan kell 8, nii et targem oleks magama minna.

Paipai
Kribu

7. päev

Päev algas kirbuturu külastamisega, kust ma endale sis 8 euro eest hankisin puust jalutuskepi (kaetud u sama asjaga, nagu meie viini toolid). Must, metallist otsaga, tugev - nagu mina pm. Samuti sain hilinenud kingituse Aimele ja Prole.
Kui me siis löpuks festivaliturule jõudsime, undas täpselt meie putka ees mingi pumbaga auto. Kurat sedda teab, mida ta seal imes, kuid hais oli suht röwe ja kui ta sai kogu sopa sisse imetud, oli ju vaja loomulikult tagurdada ja sealjuures läbilöikawalt piiksuda. Kurat.
Hommikul tundsin esimese asjana, et keel on suurest soome keele rääkimisest täiesti sölmes. valkosipuli oli u valkosillbill ja hunaja oli u hununujuna. Manteleitä oli sujuvalt muutunud mandelljellaks. Siuke keel sis mul suus. Õhtuks paranes, kuid mitte wäga märgatavalt.
Hommikupoolikul oli lennukishow. Surmasõlmed, maa poole sööstmised ja kõrgel taevas mootorite wäljalülitamine - kogu tramburai. Meid oli sel hetkel löbus jälgida - pidime mandleid pakkuma, kuid samal ajal vaatasime taevasse ja ohkisime. See kõlas umbes nii: 'Maista manteleitä, hunaja ja OOHHHH valkosipuli manteleitä maista OSSAKURAT,VAATAMISTATEGI!'
Terve hommikupoolik ja lõuna oli masendavalt halb müük. Samas avastasime, et meil mõlemal on hääled ärra karjutud, mõlemal on masendus ja mõlemad olime meeletult wäsinud.Isegi turvadel oli meist kahju.
Mõnede turvadega vahetame hommikul mõne sõna ja nemad vaatavad meid ikka wäga kaastundliku näoga. Ning see, et inimesed tulevad meile rääkima, et nad on ostnud magusaid mandleid Tallinnast ja Olde Hansa firmast ning ise on irmus õnnelikud selle üle, ajab närvi. Selle peale me seletame neile, et
meie firma on Pärnust ja nimi on Hansa Gold. Mõnele kurjemalt, mõnele lissalt.
Õhtul agga asi paranes - Tom Jones meelitas kohale meeletult inimesi, kes enne ja pärast kontserti ostsid kümnete tuutude kaupa mandleid kokku. Tempo, millega me mandleid valmistasime ja pakkisime, oli meeletu (energiajook MegaForce on meie päästja).
Ning mõned säravamad hetked:
- Ühel hetkel oli minu ja Liisu jalge ees põlvili 4 meest, kes soovisid meid naida. Ostsid ka mandleid ja soovisid telefoninumbreid, mida me loomulikult ei andnud. Tavaliselt käivad meie juures ühed türklased, kes ostavad mandleid kokku ja räägivad meile, kui bjuutiful göörls wii aar. Nohjah.
- Hetkeid hiljem tulid 2 u Ekke vanust tüüpi mind kallistama. Nad üritasid veidi enne kulpi mandlitest tühjaks süüa, ju siis nad soovisid nii vabandada...
- Meie vastas asuvas ravintolas esines Sergio Bastos. Muusika oli nii mõnus, et mingi hetk ma õõtsusin (tantsimiseks oli põlw liiga valus) nii vankri ees kui ka vankri taga, kus ma mandleid valmistasin. Lausa lust ja lillepidu.
Lõpetuseks: me Liisuga tegime tähelepaneku. Nimelt on nii, et päeval on soomlased nagu vaalaskalad, kuid öö saabudes joovad nad ennast kitsekesteks.

Paipai
Kribu

6. päev

Hommikul ma nentisin, et mind kimbutab öösiti korralik õudusunenägu - ma ärkan paanikaga üles, peas luulu, et terve tuba on täis inimesi, kellele ma pean mandleid pakkuma. Hetk hiljem taipan, et kell on 4.38 öösel, ma peaks puhkama ja inimesi ei ole. Suigun unne, kuid u 15-20 minutit hiljem ärkan taas. Uni on hakitud, wälja ei puhka... Jubbe.
Päev algas sellega, et kogu kamp kiutas kohalikku Lidl'isse, et osta pm 20 euro eest liitrine klaaskannuga blender (kodustele - mõte?). Hiljem tehti Expert elektroonikapoes hinnauuring, kus poole liitrine blender oli 40-70 euro vahemikus. Sama blenderit kasutati ka eile, et meile maasikavahtu teha. Päris jubbedat häält teeb küll, kuid töötab, kus kurat.
Meie Liisuga avastasime, et meie ellu on tekkinud 2 uut meest: Maido ja Rommi. Samuti avastasin, et WCd on igal hommikul nagu uued (Eesti festarid, wõtke õppust!).
Samuti sain täna tunda, et olen siiski veel noor neiu ja suudan veel veidi rumalalt käituda. Point siis selles, et üks turvamees meenutab mulle ühte päris toredat inimest ja temaga suhtlemine paneb mul kõhus liblikad lendama. Ta käis hommikul mandleid maitsmas ja hiljem, kui tal vahetus löppes, tuli ostma. Mina sis vaatasin talle õhetava palge ja säravate silmadega otsa, Liisugi tuli vaatama meest, kes mind heledalt kihistama paneb. Kutil oli egolaks missugune ja hiljem, kui ta taas meie putkast mööda läks, oli tal muhe nägu peas. Naeratas meile, sättis mütsi ja lahkus tänaseks. Niu.
Tähelepanekuid:
- Lihaveise klubi oli 'Meat Men'. Ha.
- Leidsin emmele asjakese, midda ta Eestist ei saa.
- Kõrvalputkas müüakse jääjooke, mida saab ka palmikujulisse topsi lasta. Kuid see tops meenutab pigem startivat raketti, tootemisammast, purskavat pudelit (kui te saate aru mu viidetest fallosele).
- Täna oli päris hea müük, kassa üle 800 euro. Homme esineb Tom Jones, müük peaks paranema.
Randid aina süvenevad, kõht ÕNNEKS ei kasva - elu tundub aina parem.

Paipai
Kribu

5. päev

Päev algas wäsinult ärkamisega (eelmisel ööl elati kõrvaltoas kella 3.30ni seltsielu). Päeva  esimesel poolel müük ei sujunud kah, mis tõmbas omakorda tuju alla. Kontakteerusin kodustega (tänan oma ema telefonikõne eest, see aitas), olin veidi vaenulik tüsedate soomlaste vastu (mõtteis loomulikult) ja hiljem
leppisin reaalsusega. Pole hullu enam.
Leppisime aeg-ajalt Liisuga kokku nn pornotunnid (vabandust wäljenduse pärast, kuid mõte sama). See siis tähendab, et lepime kokku tunni, mille jooksul me pm pressime meeletult inimestele mandleid peale. Lint, mida me niigi koguaeg kordame, kordub pornotunni ajal minutis ca 30 korda. Täiesti jubbe. Endal on vastik
niimoodi pressida ja wäsitab meeletult, kuid kassasse teeb see rahasüsti.
Onu kõrvalputkast hakkab mind aina rohkem meeldima. Täna ta andis mulle kaupa, mille tavahind oleks kokku tulnud 4 eurot, 1 euro eest! Lausa lust ja lillepidu! Ma lootsin, et ehk pääsen 2 euroga, agga see naks oli lausa imeline.
Otsin ka endale pm 9 euro eest hotrod-autode ajakirja. Eriwäljaanne muidu: ainult ümberehitatud Ford T ja Ford A mudelid. Asjalik ost. NOT. Ha.
Ja mu parem põlw on paistes. Homme otsin kirbuturult endale jalutuskepi. Muidugi otsin endale suvekleiti, midda Eestis u 20 euroga saab. Tööandja ostis endale 6 kristallist konjakiklaasi 5 euro eest. Wapustaw.
Hetkel joon maasikavahtu ja puhkan põlwe. 5 päeva tehtud, 5 veel. Andke mulle austrikannatus ja uus põlw, siis ma wöin imesid teha.

Paipai
Kribu

4. päev

4. päev
Tänane päev algas kiire äratusega - mul oli täps 20 minutit, et ennast valmis sättida ja autosse jöuda. Hiljem me pidime enne müüki 1,5 tundi passima ja päeval olime nagu porikärbsed (hahaha) ja olime veidi torssis.
Üllatavad on WCd. Kui ma hommikul läksin, pidin šoki saama - ma ei saanud aru, kuidas üks inimkeha oleks saanud nii painduda, et nii saaks pritsida? Juurldesin veidi ja taipasin, et tualette oli lihtsalt pestud. Egas ennegi nad eriti räpased olnud. Lausa lust ja rõõm.
Kuid jubbedad on need paksud soome naised, kellel tattoo'd lödisevad peki peal ja kes ropendavad nii, et mul läevad automaatselt silmad suureks. Hullud soengud, meeletu meik ja volte u 600. Öak.
Mul hakkasid alumised tarkusehambad tulema. Neid on tegelikult päris hea mandlite söömisega sügada, kuid kahjuks on mul jubba lööve tekkinud. St ma söön hoopis magusate mandlite tegemisel tekkivaid karamelliklompe. Neis on meeletult cayenne pipart, mis kiirendab ainevahetust, niiet mu keha ei oska otsustada, kas toimub juurdevõtmine wöi allawõtmine.
BTW, issile teadmiseks, siin üks naissepp sepistab asju u samasuguse ahjuga nagu issi tookord tegi, kui ta noid hingi Pro jauks painutas. Kompressoriga puhub süte alla õhku, seal kuumutab ja siis pisikese alasi peal taob.
Ja veel huvitavat:
- minuga rääkis reporter (pool juttu soome, pool inglise keeles)
- kajakad teevad 'Röövlitütar Ronja' filmi harpüiade häält
- nägin lihaveiste logoga motoklubi (a la 'Mean Meat')
- sain körval putkast poole hinnaga päikeseprillid (andsin onule pärast mandleid poole hinnaga)
- ostsin endale hõbedast kõrvaröngad (lohed, nagu muumide loos)
Agga vist sai köik. Wist.

Paipai
Kribu

3. päev

HEIPPA-HEI!

Internet on Lehtolas tagasi, saan kohe postituse teha.
Tänane päev algas kraanikausi streikimisega. Äravoolutoru ei toiminud ja nõudepesumasina alt voolas vett sirinaga. Kutsuti kohale kämppa omanik, kes loomulikult ei osanud middagi tarka teha.
Poris ostsin esimese asjana endale ürituse pluusi (nagu ma ka mainisin). Ilus must pluus, 3/4 varukatega. Seljas mugav.
Päev muidu sujus üpriski meeldivalt, müük paraneb iga päevaga. Rääkisime pikalt eestlastega, kes elavad jubba 21 aastat Poris. Oli tore rääkida eesti keelt teiste eestlastega, mitte joobes soomlastega, kes oskavad 'tere' ja 'aitäh' öelda ja on ise selle üle IRMUS õnnelikud.
Samuti ilmus mingil hetkel wälja 'ilus poiss', keda ma eelmise päeva kirjelduses mainisin. Õnneks olid mul käed tööd täis ja ei saanud temaga suhelda ning ta kadus suhteliselt kiiresti.
Unustasin siin mainida, et 2 õhtut tantsisid õhtul hilja meie telgi lähedal (Barco restorani telgi juures) üpriski paljad naised, keda kahjuks täna ei olnud.
Suurest seismisest hakkavad kahjuks põlved streikima ja säärelihased tömbavad üpriski kiiresti krampi. Kulbi hoidmisest valutavad sõrmeliigesed, mingil hetkel peab neid pm lahti murdma. Pea käib aeg-ajalt ringi, kuid sedda ta teeb niikuinii.
Tööandja tuli kah teiselt laadalt täna meie laadale, nüt on meid kämppas 3 inimest rohkem. Rääkisin just kokku, et müün Eestis Tartu Hansapäevadel samuti (wähemalt saan eesti keeles karjuda).
NING (erilise maiuspalana) räägin neile, kes ei ole veel kursis, minu laeva ja laevale mineku lugu. Point oli siis selles, et sai kokku lepitud, et laev läheb kell kuus, valmis tuleb olla kell viis. Mina omas pisikeses peas mäletasin, et tegemist oli hommikuga ning kui ma neljapäeva hommikul kell 5 sadamas istusin ja löpuks helistasin, et hei, kus teised on... LOOMULIKULT vastati mulle, et laev läeb siiski kell 18 ja valmis tuleb olla kell 17. DOUH (naerge nüt minu üle ja tundke kaasa minu sugulastele, kes pidid minu pärast söitma hommikul vara). Mina küll naeran. Hea nali siiski.

KÕIGILE JÕUDU!

Paipai
Kribu

P.S. Me oskame Liisuga perfektselt kõneleda hõrbllõlltrallallallaa keelt ja oleme päris osavad mandli-soome keeles.

2. päev (veidi hilinemisega)

POSTITUS OTSE PORI SÜDAMEST!

2. päev
Kuna Internet on minu juurest lahkunud, ei saanud postitust teha. Kuid päevaga kurssi viin teid ikka.
Päev algas kell 9, kui Liisu (kaasmüüja) ütles mulle, et algab üks imeilus päev ja et ta hakkab kohe putru tegema.
Müügipäev algas sellega, et me ei suutnud gaasiballooni ühendada põletiga. Õnneks tulid kaasmajalased meile appi ja soojad mandlid olid tänagi olemas.
Järgmine tramburai algas siis, kui taamal hakkasid paistmaäikesepilved. OH SEDDA TORMI, mis hiljem hakkas! Mingi hetk oli äike täpselt meie kohal, pildistas ja müristas samal hetkel, mingil hetkel oli päris irmus. Õnneks olime oma kaubale ja varudele pannud üleskeeratud äärtega presendi alla, muidu me oleks tösises hädas olnud. Müüki ei toimunud, mina istusin meie 'garaaži' 'uste' vahel ja vaatasin vaatemängu. Hiljem  käis kõrvalputka (körvaröngad, muud ehted) onu ringi ja kuulutas naabritele, et poole tunni pärast tuleb uus äike. Mida ei tulnud...
Paar tundi hiljem (u kella 17 paiku, sest siis on meie vastas asuvas restoranis 'Happy Dance') tuli meie leti juurde 'ilus poiss'. Ca 40 aastane meesterahvas, kes tundus olevat pärit aastast 1984: wärwitud blondid õlgadeni juuksed lehvimas, pm nagu see 'Lindprii' (onu Vegas?). Ühesõnaga, jube. Ja hakkas mind meelitama: 'Oh, sa oled eestlane? Sul on ainult wäga wäike aktsent. Meeldib Pori? On ju ilus? Sa oskad nii ilusat soome keelt' jne. Ma noogutasin, olin viisakas - mida ma muud oleks tegema pidanud? Hiljem ta tegi mulle tantsuplatsilt mingit paksemat mutskit keerutades silma. FUI.
Ja esimesed soome parmud said kah nähtud. Joobes inimesed on igas keeles sama tüütud, pealetükkivad ja ebameeldivad.
BTW, ma sain jubba Siqle pisikese kingi (endale kah, sest sis sain odavamalt, ihnepäits nagu ma olen). Kui on erisoovi, andke teada, kutid jubba siin esitasid wishlisti. Endale tahan laeva pealt Lumene tooteid osta (näopesuvahu nt) ja kodus tahaks endale uut telefoni.
3. päeva hommikul ostsin endale PoriJazz'i pluusi (32 eurot). Dokumenteerin enda siin viibimist.
Jõudu kodustele (ilusast jõe kaldal asuvast Porist ja 10 km kaugemal metsas olevat Lehtolast).

Paipai
Kribu

BTW!

Andke keegi minu Tartu kaaslastele (Kiku, Liisa) teada, ET NAD MU TOMATEID IKKA KONTROLLIKS!

1. päev

Eilne ei läinud päevana Soomes kirja, kuna siiski oli  kella 18ni ametlikult Eestis. Tänane oli ikka MEELETULT päev Soomes.
Tegelikult on meil kämppa Porist ca 10 km kaugusel, niiet tööle saame MiriMarti seppadega (kellega me ka meeletut maja ja külmkappi jagame). Tänane müük algas kell 12 (edaspidi kell 11), kuid kohale läksime varem, kuna oli vaja lette ülesseada. Tagasi kämppasse tulime kell 22 (müüki polnud eriti, seppadel ei wedanud kohe üldse). Saime palga kätte ja täiendasime toiduvarusid. Muidu hakkavad mul tööpäevad kestma keskkööni, niiet kui keegi tunneb vajadust mulle helistada, soovitan pigem helistada kella 12 ja 17 vahel, sest vahel hiljem wöib mul olla veidi kiire. Samas hoiatati mind, et kui müük on hea, wöiwad wiimased päevad kesta u kella 02ni. Wöta wöi... wöta sunniga.
Igastahes, mul on käel pöletusjälg (mandleid tehes sain pajaga körvetada), olen suhteliselt wäsinud, kraban ehk tassi jogurtit, loen veidi ja ärra tuttu.

Paipai
Kribu

Kiire update.

1. Käisin laulupeol, kus ma juhuse tahtel sattusin ka kaare alla laulma. Sain kätte üleva tunde, millest ema säravate silmadega laulupidu tutvustades räägib.
2. Hetkel olen Soomes, PoriJazz'i raames mandleid müümas. Sain siiagi puhtjuhuslikult, kui ma ühel heal öhtul ütlesin 'Jah, olgu, loomulikult tulen ma ca 10 päevaks mandleid müüma!'. Siin ma siis nüt olengi.
3. Meil on minisiga (nimeks Kusti).
4. Suvelöpp ähvardab kiireks minna.
5. Elame, näeme.

Paipai
Kribu

Ma lissalt pean sedda jagama nendega, kes wiitsiwad sedda blogipätakat luggeda...

Üks üliköwemaid asju... like... EVER.

'I see Paris, I see France, I see someones underpants!'

Kerge suvepuhkus (kell on 1.20 ja ma pean veel nõusid pesema hakkama, hommikul särama ja kartulipõllule jõudma ning SIIS peaks minema neidusid ja noormehi keskkooli lõpetamise puhul õnnitlema). WISH ME LUCK!

Vatake viteot siit: http://www.youtube.com/watch?v=YKfAb0CC8_I&

Paipai
Kribu

Nii on Lady isegi kuulatav...

Or is it just me?

Which one of you Bitches wants to dance?

The most normal wedding EVER!

Oh, fu*kamonkey!

I'm in love. Hoihoi, in love. JA RAHUNEGE NÜT MAHA, ta ei ole reaalne =D. Hold your drama, that's how I roll. Let me introduce the love of my life - Bernard Black, the owner of Black Books. 

Just a little crush to go with my exams. 

Sain kartulipanemismasina peal külma eelmisel nädalavahetusel, siiani kergelt tatine. Muidugi eriti ei aidanud ka see, et ma käisin neljap öösel wäljas, korsetiga. Minu rinnad olid Notis peamine jututeema (I wonder why). Agga sealt kella 5ks koju jõudmine ja kella 10ks tööle jõudmine oli veidi wäsitaw ja külm ning siis vist ütles mu tervis hetkeks üles ja tatt on taaskord lõõrides. 

Sel nädalavahetusel ma maale ei läe, niikuinii läen neljap maale (ja valmistun vaimselt suguvõsakokkutulekuks). Wish me luck.

Ja nüt mõned laulud, mis tunnistavad, et mul on miskit wigga:

Ma wist (WIST) sündisin valesse ajastusse. You tell me.

Kurradi Emajõe sääsed. Rsk, terve antiigipood on neid täis. Masendaw.

Paipai

Kribu

Kas Teie teate, mis tunne on tühjaks pigistatud sidrunil?

Mina kah täpselt ei tea, kuid millegi pärast arvan, et mul on pärris hea ettekujutus. Kogu see töö, kool ja kodu (+ veel vahelduva eduga eraelu, joomaijoo) hakkab Kribu jõuvarusid nätsutades jubba tasapisi viimaste riismeteni jõudma. Õnneks ma avastasin, et maal selliste vastikute füüsiliste tööde tegemine (nagu muruniitmine, jne) küll wäsitawad, kuid samas järgmisel hommikul ärganuna oled kuidagi... Wärske =D. Nii imelik, kui see ka tunduks.
Ma wöin uhkusega öelda, et ma olen taaskord pm tädi. Onule sündis... Tütreke! 2 pättpoissi tal jubba on, nüt saab endale wöimatu iseloomuga neidise kah. Igastahes, kui ma sedda lõugavat näitsikut süles hoidsin, tundsin ma, et mina olen kindlasti (ma küll täps ei tea, kuidas) üks nendest naistest, kes mingil hetkel teeb oma parimate kaaslannadega teeõhtu ja siis õndsa naeratusega ütleb, et teate, preilid, mina olen nüt siin kahekesi. Ma küll ei kujuta hetkel ette, kuidas kokku monteerida lapsevanker ja mootorratas, kuid ma usun, et ma suudan ka selle kunagi wälja mõelda =D.
Agga tegelikult on minuga kõik korras ja elu läeb aina huvitawamaks. Wist. =D.

Paipai
Kribu

Never kill the messenger!

1. Jätsin alates 1. maist alkoholi tarbimise maha.
2. Tegin endale NOT TO DO listi.
3. Poseerimised saavad kohe läbbi.
4. Sisendan endale, et meres on teisigi kalu.
5. Tasapisi lähenevad eksamid.

See esimene punkt on seoses 3 päevase tudengipäevade tähistamisega. Kunagi ei olnud sellist hetke:

agga nipppatnappat oleks olnud. Kuid jõudsin poseerima ja kooli ja tööle, niiet tegelikult wägga irmus ei olnud. Kuid see, et mu rahavarudest ca 20 eurot sai lissalt kurgust alla kallatud, on päris kurb.

NOT TO DO list on sellest samast esimesest punktist inspireeritud. Listiga ma tuletan endale pidevalt meelde, et ei tasu lollusi teha ja et kaalu wöiks jälgida, jne. Ühesönaga, panin kirja köik, midda EI tohi teha.

Järgmise nädala neljapäeval on 6 tundi jutti seisvas poosis poseerimist, loodetavasti olen peale sedda elus. Maal sai täna läbbi. Torre oli. Lubati tänaval ikka ärra tunda ja wöib-olla isegi 'Tsau' öelda. Eelviimases maalis sain 2 korda prožektoriga vastu jalga, teisest matsust on isegi pöletusjälg säärel. RäRRR.

Njah, ja meres on teisigi kalu... Üks kahest kas sis kivi taga peidus wöi emaskala taga peidus wöi teiste isaskalade maiad. Oujee. Kuid, siiski, ma olen kena tüdruk (kiitke wöi laitke) ning jälle wabam.

Eksamid lähenevad, wäljas läeb aina soojemaks ja tegelikult ei ole elul miskitki wigga.


Paipai,
Kribu

TEGELIKULT MA ARMASTAN SIND WÄGGA!

Hästi Mitu Õnne 20 Elatud Aasta Puhul!

Üritasin sulle helistada, agga olud polnud minu poolt.

Paipai.

Kallis oled, Kristina.

Wii send juu griiitings from Estooonia, kantri off koold vinters änd hot vimin!

Ühesönaga, kevad on käes, wäljas saab tennistega ringi lipata ja kassid kräunuvad. Naised kannavad aina wähem riideid ja mehed on iga päev aina ilasema näoga. Kaherattalisi monstrumeid tuleb tänavatele aina rohkem ja Kribul on aeg-ajalt tösiseid raskuseid enese vaoshoidmisega.
Tööd on koolis palju ja eksamid on ukse taga ning sujuvalt olen ennast 4 kohta tööle nifferdanud. Tundub, et olen tegusaks hakanud.
Kevad oma armumiste ja meeste tagaajamisega on ka mindki puudutanud. Ilusaid meeskehi on Tartu täis ja silmad puhkavad päris korralikult.

Joonealuse kommentaarina saadan sönumi neiule saarel: TEE SISSEKANNE, KURAT WÖTAKS!

Liblikaid.

ERILINE TÄNU...

... minu niiduhaldjale Aimele, kes andis mulle sellise wörratu filmi nagu "The Boondock Saints". Waatasin sedda eile pikema pausi ajal ja olen tösiselt õnnelik, et mulle sellist filmi tutvustati. Taasavastasin oma kire iiri poiste vastu, muideks.

Its ö fakin greet müüvi, ai tell ja!

Kerged muudatused.

Nii waffad draguunid olid. Njah, ja siuke nägin wälja, kui juuksur oli minuga just löpetanud ja sirgendajaga segaseks läinud. Täna tundub jubba palju minulikum. Njah.

Aa, ja veidi löbusat laulu tösiste sönadega:

Ja viimane pilt ei ole küll kahjuks minust, kuid siiski imeilus.

Aa, ja lisaks weel...

... selle.

Ütleks ainult AWW AWW AWW.

See oleks köik.

Kes pole veel lootust kaotanud...

... on minu postituse üle õnnelikud.
Niisis, update of my life:
1) Motoexotika sucked.
2) Vastlad olid vinged.
3) Middagi löbusat terendab silmapiiril (ma ei mõtle selle all lähenevaid eksameid).
4) Koolis on kahtlaselt kiire.
5) Raha ei ole.
6) Liispet veetis just 6 päeva minu juures Tartus (oh müü good).

Loodusfilmis vahetas just geko nahka. See oli päris irmus. Sikutas endal kindaid jalast (if you know what I mean).

Ja üle pika aja (wõi ehk esimest korda) postitan ma endast pildi. Nautige, kui suudate.

BTW, hilinemisegga küll, kuid HAPPY ST. PATRICK'S DAY!
(otsige see waffa wideo ise YouTube'ist üles -> Crappy St. Patrick's Day (feat. Jay Johnston, Jeff Davis & Erin Cahill)

HELL YEAH!

Hakkame tasapisi minema...
Nick Moran alias Scabior

Benedict Cumberbatch alias Sherlock Holmes

Jeffrey Bryan Davis alias cute guy on WLIIA

Sucker for handsome guys...

Tänan ema, isa, naabri kassi ja lähenevat kevadet.

Nagu näha, on kätte jöudnud minu blogikirjutamise teine katse. Hopefully this one is a WIN!
Kuna kevad peksab rusikatega vastu ust, on ka tema vana semu kevadwäsimus kohal. Kellel rohkem, kellel wähem. Minul wähem, ülejäänud perel rohkem. Ma jooksen mingist vanast inertsist ringi, kuid egas ole kaugel hetk, kus Kribu 'TiredMonkey' Jalandi suurest unest ninaga maad künnab. Oujee.
Meeste teema ja The Doors'i vahel on väike korrelatsioon. Mingi seos on, kuid mitte tugev. The Doors sirgus wälja hetkest, kui me sulgesime ukse kolmapäeva öö järel ja tudiriietes köögis istusime ja praemuna söime. Siis ütles Kribu saatuslikud sönad: 'Tahaks The Doors'i 'The End'i kuulata'. 'The End'ist sai 'Touch Me', sellest omakorda 'Hello, I Love You' ning see muutus sujuvalt 'Light My Fire'. Ja meeldiv neljapäeva hommik oli sisustatud.
Meestest sis nii palju, et kui ma vanaks saan, kiigub minu verandal üks kiiktool. Änd aim häppi.

Tere, huumor!
Whoop-whoop-whoop-whoop!

TIRED MONKEYS!

'You want MY underwear?'

The Doors, mehed ja magamine.

Kuidagi Alice on olla. Kahjuks olen oma jäneseuru ärra kaotanud ning Imedemaale ei saa. Ei tunne ennast õiges kohas olevat. Aina naljakamamam ja naljakamamam.
Kuulan muusikat ja lissalt ei suuda oma mötteid koondada ning siia kirja panna. Nii totter. Mul oli plaan kirjutada pikk ja pöhjalik eepos nii huvitava pealkirjaga, kuid ma ei suuda. Meeletu.
Ning nüt olen ma ka nukker. Järg kord proovin uuesti.

Alfavit.

ÖPIME VENE KEELT.

Nostalgi-i

Wabariik jälle vanem ja alkohol taas hävitatud. Röwe asi. Kribul ja alkoholil on mingi kahtlane suhe. Täpselt ei saagi aru. Karsklane oli kindlasti lihtsam olla.
Ning järjekordselt tuleb tödeda, et tuleb hakata trenni tegema. Jalad on mööda Tartut kappamisest siredad, kuid ülalpool puusi peaks tegema tublit tööd. Köhulihasteharjutused, käteköwerdused. Külgedele ka middagi huvitavat ning egas sis selgagi ei tohi unustada.
Millegi pärast on mulle hakanud meeldima vanad pop-lood. Ma arvan, et mul on miskit wägga wigga. Nt wiimane purts on selline:

Ja waatasime siin 'Crybaby' ja 'Sleepy Hollow' üksteise otsa ja saime depporgasmi.

Punkar Johnny, mmm-mmm.

Still not sane...

But he thinks it's okay, so I'm not bothered =).

'We are modern women, we fear nothing!'

'God, spare me of little old ladies!'
'Yeah, but that was before smoked macrel.'
'... but she is daft as a broombrush!'


Gotta love 'Midsomer Murders'.

Kibekiire.

Lapsed, poseerimine, kool, korter. Minu elu hetkel pendeldab täiskiirusel nende vahel. Suutsin oma õnneliku käpakesega walida referaaditeemad ja -kuupäevad järgmiseks nädalaks, reedeks on waja iseseisew töö ärra teha. Täna hoian wiimast päeva Joonast, kuna rohkem ma kooli kõrwalt ei jõua. Poseerimine kestab weel selle aine raames 2 nädalat ning see on suures osas vabadel hetkedel.
Harin hetkel ennast Down'i sündroomi osas ja avastasin, et selle haiguse esmakirjeldaja nimetas Down'i sündroomiga inimesi 'mongoloidseteks idiootideks'. Ma ei kujuta ette, kuidas tänapäeval keegi nii ütleks.
Eile õhtul istusime koos Jane, Kaisa ja Joeliga minu pool. Kui löpuks magama sain, olin päris wäsinud ja täna kah Joonas küsib pidevalt, et kas ma tahan magama minna (haigutan pm iga 5 minuti järel, kuid mul tuleb veel Kuperjanovi 1 majas loeng, tuleb vist enne Aimelt kohvi lunida).

Kuidagi kahtlaselt kiire on. Busy even.

Hakkab tasapisi minema...

...paremini.
1) Sain sis maalikunsti õppetooli kaudu modellitöö.
2) Hakkan tasapisi järjekordse semestriga harjuma.
3) Lepin mammaga ärra (sel nvl).
4) Ma näen täitsa kena wälja (pildimaterjali selle töestuseks saan ehk kodus, kui Liispet soostub mind aitama).

Kandideerisin ja ajasin asju veel paaris kohas, üks töö ootab mind suvel. Asjalikuks olen muutunud, muud ei midagi. Elu vajab elamist ja ma ei kavatsegi ennast lödwaks lasta.

Ja ei, ma ei ole saarlane.

SPECIAL VIDEO.

'I HAVE ICECREAM and I'm gonna eat it all, gonna eat it all!'

Rimi vanillikoorejäätis on absoluutselt söödav ja 1l maksab ainult 1,75. Tere euro!
Tartus alatasa pea valutab ning kiirel töusmisel hakkab pea ringi käima. Elan siiski 7. korrusel. Tuuleiilid üritavad kinniehitatud rõdust tavalist rõdu teha.
Eile istutasin sibulad (ehtsad sibulad) ümber, ja kui ma löpetasin, nägi vann päris kena wälja. Nagu ma oleks üritanud sinna kedagi matta.
Eilne Pro pool käimine oli absoluutne win. Niipea, kui ma uksest sisse astusin, anti veinipokaal kätte ja juhatati 'Futurama't vaatama. Tegin pannkooke, vaatasin 'NCIS'i. Kerge pomeloamps ja pannkoogid irmus hea mustikamoosiga. Kui ma hakkasin ära minema, pakuti veel 'After Eight'e. Kuid mul oli vaja korteris hostessi mängida.
Ah, need neiud. Köige pealt oli neil irmus kiire korterisse tulekuga, kuid sis tuli wälja, et neil plaan wälja minna. Mina oma eksamise olekuga ei jöudnud kaasa minna (pakuti küll) ja sis nad kadusid. Vaatasin poole ööni 'Whose Line'i, sis kustusin ärra. Neiud kell 8 tagasi.
Kui ma ennast üles ajasin 11 paiku, tuli wälja, et üks oli udu tömmanud ja teine ootas kannatlikult minu ärkamist. Oma hommikuse kohvi körwale sain ma olla nõustaja/tugiisik. Yey.
Ühesönaga, istun oma voodis, trükin. Körvaltoas sätib Liisa ennast söbrannaga wäljaminemiseks walmis. Kui nad kaovad, wötan ma oma jäätise ja jätkan 'Whose Line'i avastamist. Häppi deis.

Ja pealkirja seletuseks:

'You caught me in my birthday suit - butt-naked!'

TERE TARTU! Ehk siis hämaras Annelinna kolgastes jõlkumine. Korteris polnud õhku ja öppimine ei sujunud, käisin jalutamas. Pähh.
Eile vaatasin Ekkega 'The Shutter'it kella poole kolmeni. Sis kerge 'ei,aknatagaeiolekedagijaseeniinaljakasfilm,hahaha' jutuajamine ja kell 3 magama. Kell 5 üles, et jõuda bussi peale, sis tirlimps ümberistumistega Tartusse. Kell 9 läbi läksin magama (no olin rampväsinud) ja kuskil 14 tulin üles =D.
Tegelikult oli see detailne päevakokkuvöte vajalik, et teha selgeks, miks mu pea valutab ja kahtlaselt blond on olla. Olgu, nüt hakkab jubba tasakesi sujuma, kuid suurema osa päevast ma lissalt munelesin maha.
Praegu pean pausi vereringe ja hingamise vahel, et hiljem närida ennast läbbi sisesekretoorsest süsteemist ja patoloogiast. Ma armastan öppimist.
Loodetavasti laseb Kullakallis mul homme Pro pool 'NCIS'i vaadata ja seltskonnas olla, muidu ma läen absoluutselt segi. Pere hellast rüpest otse mürtsti räpasesse Annelinna, üksi korterisse (okei, Kerttu, ole tugev). Agga paras lops on see küll.
Ühesönaga, köik on hästi.

Peace, Kribu.

PERFECT RECIPE FOR AVOIDING RELATIONSHIPS!

1. Kui sul tekib austaja (a)soovitud wöi b)soovimatu), fikseeri suhe algfaasis.
   a) sa ei taha haiget saada
   b) sa ei taha oma latti madalaks lasta wöi ta on lihtsalt ebameeldiv
2. Leia endale internetist (st Youtube'ist) kuulsusest silmarööm.
3. Iga kord, kui su austaja sulle läheneb, mötle oma interneti-silmaröömu peale.
   a) ta ei saa sulle kunagi haiget teha (kui just asi ei wöta maania mõõtmeid)
   b) ta tundub reaalsetest meestest peajagu parem olevat
4. Sinu austaja leiab su tema suhtes jääkülmana ja eemalolevana.
5. Suhe hääbub.
6. NAUDI KAUNI VALLALISE NAISE ELU!

(Almost) Perfect Little Housewife

Tere! Mina olen Kerttu, 19-aastane noor naine. Koristan, toon puud ja vee tuppa, viin solgi wälja, toidan koera ja paitan kassi. Küpsetan meelsasti ja saan isegi ulukilihaga hakkama (olen teinud metsseapraadi ja täna tegin hirvelihast sibulaklopsi). Naudin ka muid kokandusalaseid eksperimente (nt teen ise nuudleid). Oskan autoga ja tsikliga söita, olen tugev ja konkreetne. Oskan laulda ning veidi ka näidelda.

Tegelikult olen isegi veidi uhke. Olgu, tube ei jõudnud koristada, kuid homme on ka päev ja homme pesen ka nõud. Vaatasin ka sis linateose 'CryBaby' üle ning taasavastasin oma nõrkuse 50ndate riietusstiili vastu. Peaks proovima, isa oli kahe käpaga nõus. Näeks vahelduseks naiselik wälja.

Näiteks selline. Pin Up Girl on rohkem minu stiil.

Aa, Johnny ei laula selles filmi ise. Tal on dublant. St ainuke film, kus Depp laulab, on 'Sweeney Todd'. Jee...

Ja Kiku, soovitan järgmisi filme (Depp on osaline):
'Benny & Joon'
'Fear and Loathing in Las Vegas'
'The Astronaut's Wife'
'Once Upon a Time in Mexico'
'Finding Neverland'
 Ja 'Corpse Bride' on ka nii hea.


Ning kerge muusikaline vahepala:

Oma eelmist postitust tehes tekkis tunne, et ma munen absoluutselt mõttetult kodus. Istun päev otsa arvutis, vaatan ilase näoga videoid kättesaamatutest meestest (olku, sellest saadav meelelahutus on küll torre, kuid siiski) ning vaatan, kuidas puud pliidi all praksuvad.

ÜHESÕNAGA (=D), ma otsustasin midagi muuta.

Täna pesin ärra köik nõud, pildusin köik teed lumest puhtaks, töin puid sisse, viisin reovett wälja ja keetsin 5 liitrit kartulitanguputru. Kuidagi wähe tundub.
Siiski, selg on valus, keele körvetasin pudruga ärra ning leidsin tänu silmaröömule uue bändi. Elu on löppmata ilus.
Homme Tartusse ei taha minna. Peame korteriomanikuga suhtlema, kuna üür on waja ärra maksta (jess). Õhtul veel Kudureiv, JA OI, kui tuleb homme lõuna ajal kiri, et jah, jääb ärra, lahkun ma lõplikult. Ma ei lubba ennast nii wäntsutada. Ja mis on köige kurvem: see stsenaarium wöib vabalt juhtuda.

Aa, mis on köige totram: mind kummitavad imelikud unenäod.
1. Nägin unes, et tegin koostööd Donkiga. Muusikat tegime koos. Minu uue leiu ühte lugu koverdasime. Trummar on selle loo puhul põhiline. Ning Kutsikas sai selle peale irmus kurjaks, et miks ma tema teeneid ei vaja. Üritasin teda rahustada, kuid ta ei kuulanud ja kadus. Hiljem tuli tagasi ning oli üritanud ennast wöimalikult Donkiks teha (mis oli irmus, tõsiselt). See oli suisa nii irmus, et ma ärkasin üles.
2. Nägin unes, et olime RockRampiga taas koos. Bubblegum oli irmus kuri meie peale (nagu alati), kuid tüüp tuli u nädalaks ajaks minu poole elama (maale). Köige ägedam osa unenäost oli see, et oli SUVI. Ja mitte räigelt kuum ja kuiv, vaid selline mönus +25 kraadi ja kerge pilvevine oli taevas. Igastahes, tutvustasin RRi vanaemadele, jne.
Ma arvan, et uni nr1 on seotud uue silmaröömuga ja uue bändiga, uni nr2 suveigatsusega ja faktiga, et mu juuksur uuris mu isa käest, egga ma mehele ei hakka minema. Ma ei saa aru, miks mu uned ei wöiks olla sellised nagu vanasti (Valo laps, jne =D)?

Kui soovid tölget unedele, wöta ühendust =). Mingist osast saad vast niisama ka aru, if you know what I mean.

Ühesõnaga - kodune.

Viimasest eksamist saati olen kodus istunud. Vaatan oma varbaid ja ameerika improvisatsioonikoomikuid. Tartusse ronin ainult Kudureivideks. Sulgpalli tahaks irmsasti mängida. Nii torre, et talv on.

Tõsiselt, mitte muffigi ei toimu. Suutsin Ruudi peale vihastada, st Ruudiga jalutama ei saa minna. Priidik magab päevad läbbi. Mõtlesin Mõnistesse Burdasid lappama minna, ostsin endale 10 meetrit kalkat. Ja vanaema andis mulle mingisugused kangad. Wöiks middagi endale õmmelda.

Happy Days...

Sucker for some great entertainment

Whose Line Is It Anyway?

Köige kenam kutt eelnimetatud saates:

Gotta love his Christopher Walken impression...

Muusikakultuuri alused

Parimad killud konspektist:
'K. Stockhausen - tema klaveripala meenutas mööda klaverit hiirt taga ajavat kassi, kellel ei ole närvidega köik korras =D' (minu kommentaar serialismile)
'Olge vait, ma tahan Mozartit kuulata!' (õppejõud seletas meile ameerika eksperimentalismi sobivust liiklusmüraga, kuulake M. Feldmani 'Rothko Chapelit' linnas lahtise aknaga, muahh)
'Kui minu muusika on uus lihtne, milline see vana keeruline on?' (A. Pärt oma muusikast)
'NB! Kohustuslik kirjandus - läbi lugeda. Kuulamist alustada vara (teosed pikad)!' (kommentaar konspektist - arvata wöite ise, millal ma neid teoseid kuulama hakkasin, haha)
'Okei, Mozarti 'Türgi rondot' ei ole vaja ette laulda. Vest ei ole seksikas.' (audika kõlarid ei töötanud, õppejõud laulis meile näited ette)
'...ühesõnaga, dodekafooniaga saab õudusfilmile taustamuusikat ('Nosferatu' tuli meelde)' (dodekafoonia näidete peale)
'Lisette, Arthur ja köik väikelapsed on aleatoorika meistrid... =D I know, I'm bad... mnemoonikatehnika, jee =D' (räägib enda eest)

BTW, ma oskan valmistada metssealiha (kui see on eelnevalt puhastatud). Wägga hea hautatud notsu sai.
HIGH FIVE, MY LOVE.
Ma tahan minna Tartu Koduta Loomade Varjupaika vabatahtlikuks, kui ma TÜT pärast pean hakkama kord nädalas Tartus käima. Happy days!

Musmops.

Mõte selleks ajaks, kui neiu saarelt tagasi tuleb

Minu iga aastavahetus on möödunud ühe teatud linateose vaatamisega. Selleks on kurikuulus 'Õhtusöök ühele' (kes ei tea, sedda harin).

Alguses räägib sis jutustaja meile, et ollakse Miss Sophie mõisas (perekonna nime ei avalikustata, tegemist on väärika suguvõsaga). Miss Sophie'l on kombeks kutsuda oma sünnipäevale 4 parimat sõpra: Sir Toby, admiral von Schneider, Mr Pomeroy ja Mr Winterbottom. Ainuke probleem on selles, et Miss Sophie ei ole oma esimeses nooruses (seekord tähistatakse juba tema 90. sünnipäeva) ning tema sõbrad on ammu surnud (viimase mattis 25 aastat tagasi). Kuid Miss Sophie ei lase ennast sellest segada ja peab oma sünnipäeva ikka edasi. Kuna härrased ei saa mõistetavatel põhjustel kohal olla, asendab neid Miss Sophie ülemteener James. Nad on nii talitanud juba mitmeid aastaid ning alati on kõik hästi läinud. Nõnda toimub see 'õhtusöök ühele' igal aastal. James küsib ikka ja alati üle: "Sama protseduur, mis eelmisel aastal?" ning Miss Sophie vastab talle alati: "Sama protseduur, mis igal aastal, James". Põhiline rõhk on sõnadel 'igal aastal'. Järgnev dialoog nende kahe vahel on juba ebaoluline ning nii toimub see sünnipäeva õhtusöök aastast aastasse.

Minu mõte seoses selle kemüüsega on selline: neiu Kristina, kui sa saarelt Eestisse eksid, võtame 2 õhtut. Ühel õhtul oled sina James ja mina Miss Sophie ning järgmisel õhtul vahetame. Point on selles, et tahaks ise omal nahal tunda, mis juhtub, kui filmis nimetatud jooke filmis näidatud koguses tarbida. Et kas peo lõpp on sama meeleolukas wöi ei.

Kiida wöi laida, agga wähemalt vaata 'Õhtusöök ühele' ärra, see on nii naljakas.

Anton Ploom on astronoom.

6. jaanuari saab kindlalt absoluutselt mannetuks päevaks lugeda.
MIKS?
1. Mp3-mängija äratus ei töötanud. Ärkasin kell 8. Olgu, see pole meeletu probleem, kuid unisena ma olin kurikurivihane.
2. Lõhnaõlipudeli pump ei töötanud. (Nagu näha, ei olnud ükski takistus eluohtlik ja meeletult suur, kuid neid oli PALJU).
3. Kuna mul ei olnud kohvikoort, pidin ma kohalikku Maximat külastama (mis tehakse kell 8 lahti), kuid jäin täpselt liftist maha. Ootasin 5 minutit tühja: unine, kofeiinitu ja nälgas.
4. Kui ma sis lõpuks kohvikoorega tagasi jõudsin, hakkasin ma sedda loogeliselt valest otsast lahti kakkuma, ise imestasin, et miks nii halvasti lahti tuleb.
5. Valasin ühele tassile kohvile koore ärra ja ülejäänu valasin tuima rahuga pudru sisse (selle tõttu mu puder sai meeletult rammus) ning siis ma tegelesin selle ühe tassi tempimisega ning viimaste kooretilkade pakist väljameelitamisega.
6. Ning loomulikult soovis puder mulle korda mitu kallale tulla.
7.Käisin siis eksamil. Olin ennast lolliks õppinud ja sain 'E'. Tere tali. Selline narrimine. Siiani absoluutselt tulivihane, kuid registreerisin ennast korduseksamile. Mina ei lase sellisel jamal oma keskmist hinnet alla tõmmata. Tegelikult peaks olema õnnelik, et üldse läbi sain. Kuid, KURAT VÕTAKS, ma olen paremaks suuteline.
8. Tartu Bussijaama kassiir oli wägga kuri ja haukus minu peale, kui ma läksin paluma, et ehk saaks piletit ümbervahetada. Bussid nimelt hilinesid (wäljas tuiskas ja möllas). Ja mul oli vaja koju saada, ema sünnipäev siiski.
9. Kui löpuks minu buss tuli, saime me u 25-30 km Tartust söita, kui bussijuht ütles, et selle bussiga ta Võrru wälja ei jõua ning me peame bussi vahetama. Jess.
10. Ja kui Kribu koduteele jöudis, oli tee kinni tuisanud. Volvo jäi meie mäe otsa kinni ning liikus mingi vahe edasi ainult sentimeetrite kaupa, pöörded pidevalt 4000-5000. Sain lumes sumbata.

Paras jura, kas mitte?

Agga järgmine päev ja ülejärgmine olid jubba päris kenad ning täna oli ka köik korras. Käisin Ruudiga jalutamas, üritasin naabrimeest katuselt alla hirmutada (ei läinud läbi). Tõmban endale muusikakultuuri aluste jaoks muusikat (Bach, Mozart, DeBussy, Palestrina, Pärt, jne) ning mõtlen, kuidas jäävad õppejõud mu kultuurilugude esseega rahule. Ülikool on irmus, anonüümne, pealiskaudne.

Ja nüt väike kokkuwõte sellest, milliseid filme ma öösiti vaatan:

That's one HELL of a woman...

Kuidas Kribu Kristina head eeskuju järgis.

Lugu tuleb loogeliselt vanniskäigust. Kuna Kristina lahkas oma vanniskäiku niiwörd veenvalt, otsustasin isegi oma lihaseid lõdvestada ja vaimu puhata. Ning seda vannis (DOUH).
Minu vanniskäiku iseloomustasid HIM, roheline tee, säästurežiim ja küünlad. Ja viiruk.
Vann teeb imesid. Vannis olles oled alati kõige seksikam naine maailmas. Vist mingi ego-boost? Miks muidu naised vannis käimisest niiwörd vaimustuses on?
Ühesõnaga: ma sain teada, et mul on tappev puudus teeküünaldest (mul olid korralikud lauaküünlad kasutusel: wägga romantiline), vannivahust (nii vaffa on vahuga igasugu rumalusi teha) ja veidi intelligentsema vanniskäigu jaoks peaks endale nt piparmündiga vannisoola varuma.
Nüt ma istun (ÜKSI) korteris, mõtlen jubba stoilise rahuga homsest eksamist (normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia, thank you) ja igatsen kohvikoort (wöi piima), et saaks homme hommikul nautida tassikest kohvi, mille ma valan oma uhiuuest PRESSKANNUST. Tsivilisatsioon, kas mitte?
Ja loomulikult peaks putru tegema, sest muidu ma suureks ja tugevaks ei kasva =).
Ja granaatõuna peab ka ostma (mineraalained).

See pilt mu blogi lõpus on mu naiseliku nõrkuse tulem. Pilt on tehtud fotograaf Jelena Rudi poolt HIMi kontserdil Tallinnas (15.07.2010). Enjoy! I sure as hell did...

Uue aasta puhul...

... teen ma oma blogis keelekasutuse korda ning üritan kirjutada pikemalt, selgemalt ja täiskasvanulikumalt. Vähemalt üritan.

NB! Mind on järjekordselt tabanud naiselik nõrkus meesterahvaste järgi (mida vöis jubba eelmisest postitusest järeldada). Kinnituseks lisan veel ühe video, mida ma viimastel päevadel kahtlaselt tihti vaatan.

That's all, folks!

Gettin' my kicks from 'Sherlock'...

ETV teeb viimasel ajal mulle kingitusi. Köige pealt 'Merlin', nüt 'Sherlock'. Wöib arvata korda 3, who makes me hotter than July in 'Sherlock'. Minu tuttavatena peaksite teadma minu meestemaitset: mida kahvatum pikkade juustega brünett madalahäälega kolge, sedda parem. Peaks õeks õppima wöi sanitariks? Saaks iga päev haiglaste eest hoolitseda? Ei peaks kunagi hakkama mõnega neist koos elama. (Mõte?)?.

 'Sherlock'

'Merlin'

Kui ETV hakkaks veel 'Doctor Who'd näitama, it would be heaven on Earth...

Silly Little Girl...